Tuesday, September 15, 2015

Kinnimaksmata reklaam ja elusolemine


Ma natuke vannun end juba ette maapõhja, et sel teemal sõna võtan, sest kõik blogid räägivad hetkel Triin Tulevist ja ega mul poleks ka väga suurt soovi tema raamatu promole kaasa aidata, aga no mis sa teed kui suu ei püsi kinni ja käsi kohe trügib klaviatuurile. Raamatut ma siiski arvustama ei hakka, sest ma ei ole seda lugenud rohkem kui need lõigud, mis Mallukas (siin) välja tõi ja selle põhjal ei tuleks mu arvustus kuigi positiivne (arusaadavatel põhjustel?), küll aga tahan ma kirjutada sellest, miks see teema mind marru ajab. 

Koduvägivald on midagi õõvastavat, ma võin küll eksida, aga kusagilt jäi mulle silma selline kohutav statistika, et iga neljas naine saab/on saanud koduseinte vahel peksa. Ma tean naisi, kes kannatavad koduvägivalla all, kuid ometigi ei jäta oma mehi maha, sest "meil on ju ka ilusaid aegu olnud" või "kui ta purjus pole, siis ta on ju tore" ja "kui ma ise ei oleks eksinud, siis ta poleks mind löönud" ning "ta lubas, et enam ei tee" (peale 38. korda kui naine sinise silmaga tööle läks). Ma tean koduvägivallast rohkem kui ma tahaksin (sellel teemal olen ma kirjutanud siin). Kui Triin Tulevi lugu "Pealtnägijas" avalikustati oli mul sellest noorest naisest kahju ning mul oli hea meel, et sellisel teemal avalikult räägiti, tuntud inimese poolt, sest nii leiab see teema rohkem kajastust ja ehk aitab see mõnel teisel naisel silmad avada. Väikese kõrvalpõikena meenus mulle hetkel üks ammune skandaal selle lambanahast vesti kandva jalgpallikohtuniku ja tema naisega, kus naine "Kroonikas" ja mujal hirmsad saladused avaldas, aga ma ei mäleta, millega too lugu päädis. Kas keegi mäletab? Oli too mees siis vägivallatsejast pervert, kes naist külaliste ees paljalt sundis olema või midagi sarnast? Igatahes.
"Pealtnägija" loo lõpus tuli välja, et Tulevi kannatustest ilmub raamat. Olgu, natuke ülepaisutatud ja reklaamimaigune lugu, mõtlesin ma, kuid ma mõistsin, miks see naine tahab oma loo paberile panna. Kirjutamises on tihti midagi vabastavat. Pealegi nägin ma siiski ka kasutegurit, et see võiks olla õpetlik noortele tüdrukutele või siis ehk silmiavav mõnele vanemale naisele.
Ma ei pannudki tähele, kuna see raamat ilmus, üldse oli see teema mul juba meelest läinud, sest noh olgem ausad mu oma elu on viimased neli kuud olnud nagu halb tõsielusari, aga siis avaldas Mariann Facebookis mõned katkendid sellest raamatust. Okei, esimese hooga hakkasin ma naerma, sest see oli nii halvasti kirjutatud ja ma juba kujutasin ette, kuidas keegi ütleb, et aga pühajumalaema sa vaata, kuidas sa ise kirjutad ja alles siis tule kritiseerima (fair enough!).

Siis aga asendus mu naer pahameelega. Me, kes me Triinu ja tema mehi, ei tunne, ei saa täpselt teada, mis ja kas toimus, küll aga hakkas mulle jääma mulje, et keegi soovis lihtsalt oma sinise silmaga teenida, kasutada ära oma nö tuntust, tekitada kõmu ja jõuda (tagasi?) pildile. Mis seal ikka, me kõik oleme müüdavad, mõtlesin ma. Miks siis pahameel? Esiteks ma tean, et Eestis on nii palju andekaid kirjutajaid, kelle käsikirju kirjastused päevast päeva tagasi lükkavad (ei, irvhambad, ma ei pea ennast silmas, aga küll ühel päeval keegi minust J.K.Rowlingu teeb) ja siis ilmub selline teos. Nii suure meediakajastuse saatel? Mul tekkis ausõna küsimus, kellega peab magama, et sellised teosed trükivalgust näevad ja miks kõik kanalid sellest kui millestki erakordsest rääkisid? 

Teiseks, et traagilisest üleelamisest (või kas siiski oli?) tehti hoopiski odav meelelahutus. Raamatut lugemata ja vaid nähtud lõikude põhjal jäi mulle mulje, et see on teismelise päevik, kus  päev päeva järel möödus (vanuseliselt ebasobivas) stiilis "sõin jogurtit. sain peksa. valus oli. sõin kahe mehega kohupiima. olin masseeriv. sain peksa. kurb hakkas. tegin kokaiini. ei saanud piisavalt tähelepanu. vihastasin."



Jah, keegi kusagil ütles, et ohvri üle pole ilus naerda. Ma olen sellega nõus. Ja ütlen, et mitte mingil juhul ei ole mitte kunagi ükski naine ära teeninud peksmist ning lapse kaotamine on tõeliselt midagi kõige hullemat, mida naine võib üldse läbi elada, kuid kui sellistest teemadest kirjutatakse kokku selline raamat, siis tuleb paratamatult nii pahameel kui naer samaaegselt peale. 
Ning kolmandaks - pagan võtku, rääkige koduvägivallast, kirjutage sel teemal, aidake kaasa, et iga päev alandust ja hirmu tundvad naised teeks oma silmad lahti ning noored naised ei satuks vägivaldsete meeste küüsi või vähemalt saaks aru, et vägivallale ei ole mitte kunagi õigustust, aga ärge sünnitage juurde "staare". Lihtsalt selle pärast, et vanad "staarid" on igavaks muutunud. 

(Jaajaaa, aitasin mina ka uue "staari" taassünnile selle artikliga kaasa. No mis seal siis ikka, jään vaid lootma, et raamatule ei ilmu järge). 





8 comments:

  1. Ei kaotanud ju last, tegi Inglismaal aborti, sest Eestis enam nii hilja ei saa.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle on meelde jäänud, et kaotas lapse, kuna loode sai löömise käigus vigastada. Kas eksisin?

      Delete
    2. Eksid jah! Eelmisel õigus. Läks ja tegi ise aborti ja väitis, et Eestis soovitati, et laps võibolla peksmise tagajärjel "kannatada" saanud, tegelikult ei olnud lugu nii (muidu oleks ju Eestis aborti teinud ;) ).

      Delete
    3. Väidetavalt: tegi aborti, sest lootel võis väidetava peksmise tagajärjel vigastusi olla.

      Delete
    4. On tõesti kurb lugu aga kas just segane? Miks segane? Meedia ja ta ise on ju seda nii palju juba kajastanud, et...

      Delete
    5. Ma ei ole tegelikult seda lugu rohkem jälginud kui too Pealtnägija ja nüüd siis tänu blogidele uuesti (nii et sain teada, et teda on jälle? vägistatud jne jne). Segase all pidasin ma seda silmas, et vägivald ja lapsekaotus on nüüd justkui tahaplaanile jäänud ning hoopis olulisem on võimalikult palju meediakajastust. aga ahh, las ta olla...
      Nagu näha siis meile on sellist "meelelahutust" vaja

      Delete
  2. Väidetavalt oli laps terve, aga tulevase ema vaimbe tervis nii läbi, et ei suutnud last enam kanda. Ei meeldinud mulle see lugu siis (samal põhjusel, mis sullegi), aga nüüd on asi hoopis üle võlli läinud. Imelik lausa.

    ReplyDelete